Jõululuule esitlus

http://docs.google.com/Presentation?id=dhsvvbnt_18gvnm52d6
See on minu jõululuule esitlus. Tekkisid probleemide üles laadimisega ja ma lisasin lingi.

Üle kodumäe
Henrik Visnapuu

Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.

Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.

Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.

Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.

Ta läks kord-korralt rahutumaks, pöördus igasse külge nagu vurr.
Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte nagu kamp prussakaid.
"Toots, sul on kõik segamini nagu seapesa."
Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa.
Kui ta hakkas rehkendama, võttis ta kõik need neli korraga käsile, ja need neli läksid tal pärast nii sassi nagu lõngakera kassi käes .
Pärit Oskar Lutsu "Kevadest"

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Torm rajutseb, kaevab, peksab , vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab, lahkub, embab .
Puud oigavad. .

ARMAS
AUTOMAATNE
GRANDIOOSNE
HÕRK
ISAMAALINE
ISETÖÖTAV
KALLIS
KAUNIS
KOPSAKAS
LABANE
MAITSEV
PATRIOOTLIK
SALE
SIHVAKAS
SUUR
SÜNDSUSETU
VEETLEV
VÕIMAS

Otsi üles nende sõnade sünonüümid :)

ristsõna

Across

2. siga

5. suitsuots

7. piimaandja

10. räuskama

11. meeletu

14. keevaline

Down

1. räpane

3. kõmmutama

4. apaatne

6. peksma

8. tuus

9. suksu

12. lammas

13. sekkuma

15. koletis

sünge - kurb, õnnetu, morn, jõuetu;
kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;
ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;
küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;
läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;
halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;
vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;
taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.

lamama - lebama, pikutama, lesima
kiire - kärme, nobe, väle
upsakas - uhke, ülbe, ennast täis
söök - roog, toit, eine
kohkuma - ehmuma, hirmuma, jahmatama
pahem - vasem,
lehekuu - maikuu, meiukuu
loik - lomp, loim (murdes), lomm (murdes)
ainult - kõigest, üksnes, vaid
kuum - tuline, palav, säre
kiitlema - hooplema, kelkima, uhkustama
aer - mõla
lükkama - tõukama, tagima, trügima
tavaline - ordinaarne, harilik, muidune
ligidal - läheduses, siinsamas, nina all
pisike - väike, tilluke, pisuke
väljak - plats, väli,
ruttama - kiirustama, tõtlema, tõttama

Tekst.

Pipi naeris sudamest ja loi koogiukse valla. Oh kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! Sunnipaevapidu pidi toimuma koogis, sest seal oli koige odusam. Pipi oli koogiporandale laotanud vaibad, kardinad ette tommanud ja pliidi all poles praginal tuli. Puudekasti otsas istus harra Nilsson ja tagus kahte kastrulikaant vastamisi ning kaugemal nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sunnipaevale kutsutud. Kui sunnipaevakingid olid ule antud saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt usna kentsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja koik pidid istuma. Kooke nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, soidab ta suureks saades Hiinasse.

Kongo & Kamerun

<-Kongo lipp

Kongo Vabariik asub Aafrika lääneosas. Naaberrigid on Kongo Demokraatlik Vabariik, Kesk-Aafrika vabariik, Kamerun ja Gabon.

<-- Kongo kaart

Kamerun asub ka Aafrika lääneosas. Kameruni naaberriigid on Nigeeria, Tšaad, Kesk-Aafrika vabariik, Kongo Vabariik, Gabon ja Ekvatoriaal-Guinea.

<-Kameruni kaart

<- Kameruni lipp

hinne kolm
hinne 1
hinne viis
hinne neli
hinne kaks
koolimaja
õpetaja


Limerick

Limerick on linn Iirimaal, kus on elanikke umbes 92000. Linn asub Iirimaa lõunaosas. Limericku linnast voolab läbi Shannoni jõgi. Peamisteks turismimagnetiteks on St. Johni katedraal, St. Mary katedraal ja Riverpointi pilvelõhkuja.

Limerik koosneb viiest reast, millest 1. ja 2. rida on pikemad, 3. ja 4. lühikesed ning 5. jälle pikem. RIimiskeem: a a b b a. Limerik sisaldab kohanimesid, sest limerik on tulnud sõnast Limerick, mis on kohanimi. Üks limerik:
Kohitseti kauges Kohilas,
tee lõppeb sügavas manalas.
Su sügavat pilku näen,
ennast sügavalt nean.
Puhkan pead tagalas...

Teise pildi all on kirjas: "Ta on naljakas". Ei osanud teksti värvi muuta. Kogu koomiks on minu vennast.

Tähesadu

Sel ööl,
kui varises tähti,
ma kevade tuppa tõin.
Lõin uksed ja aknad lahti
ning januselt värskust jõin.

Sel ööl,
kui varises tähti,
ma tiivadki endale sain -
tähetolmust
ja õrnast õhust
mõtte nõtkusel vormitud vaid...

Siis lendasin
aknast välja -
ööliblikas sinises öös -
ja otsisin endale koha
täheparvede heledas vöös.

Lea Tabur

Mulle meeldis see luuletus, sest see oli väga-väga ilus. Meeleolu oli unistav ja kujundlik (nt. "januselt värskust jõin" ) . Luuletus rääkis sellest, kuidas autor unitas tiibadest ja nendega ööliblikana tähtede poole lendamisest. Arvatavasti on meil kõigil olnud sarnaseid unistusi.

Miski pilt

Valm

1. Valm on kas pilkava või siis õpetliku sisuga eepiline lühiteos, kas proosa vormis või siis värssides.

2. Valmi tegelasteks on enamasti loomad kelle abil püütakse kujutada erinevaid inimtüüpe. (Näiteks jänes-arg inimene jne.)

3. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal.

4. Tuntud valmimeistrid on:

• Aisopos


• Jakob Tamm


• Jean de La Fontaine


• Ivan Krõlov


• Mart Raud

5. Aisopos:

Üks tema valm:
KOTKAS JA REBANE
Olles omavahel sõpruse sõlminud, otsustasid kotkas ja rebane ligistikku elada, arvates,
et see nende sõprust tugevdab. Ning lennanud ühe ülikõrge puu otsa, haudus kotkas
seal linnupojad välja; rebane aga puges puu all olevasse koopasse ja tõi pojad ilmale.
Ent kord kui rebane oli jahile läinud, laskus kotkas, kel polnud toidupoolist, alla
koopasse ning röövinud vastsündinud rebasepojad, õgis ta need oma poegade seltsis.
Kui rebane tagasi pöördus ning taipas, mis oli sündinud, ei kurvastanud ta sedavõrd
oma laste surma pärast, kui kättemaksu võimatuse tõttu; elades maa peal ei saanud ta
jälitada seda, kes lendas. Niisiis needis ta eemal seistes vaenlast, tehes seega ainsat,
mis jõuetuil ja nõrkadel üle jääb. Sündis nõnda, et sõpruslepingu rüvetaja ei jäänud
kauaks karistuseta. Inimesed ohverdasid põllul kitse ja kotkas laskus altari juurde
ning viis sealt kaasa tüki hõõguvat sisikonda. Kui see oli pessa kantud, tuli tugev
tuulepuhang ning ühe hetkega lõõmasid kuivad kõrred eredas tules. Niimoodi võtsid
kotkapojad tuld, sest nende tiivad ei kandnud veel, ja kukkusid maa peale. Ning rebane
jooksis kohale ja sõi kotka silme all kõik tolle pojad ära.
Valm näitab, et kui sõpruse reetjad ka põgenevad kannatanute kättemaksu eest
nonde nõrkuse tõttu, ei pääse nad ometi jumala saadetud karistusest.

Aisopos oli legendaarne kaval ori, kes elas 6. sajandil eKr ning jutustas õpetlikke lugusid, mis talle nii kuulsust kui ka häda kaela tõid. Tema tuntus oli nii suur, et enamik hiljem loodud või räägitud valme on tuntud Aisopose lugudena.

6. Selle Aisopose valmi moraal oli, et sõprust ei tohi reeta. Kui ka seda reedetaksee ja reetja põgeneb, ei pääse ta nii või teisiti jumala karistusest. Sellest tulebki vanasõna: "Kuidas küla koerale, nii ka koer külale". Kotkas käitus rebasega väga halvasti, et ta rebase pojad ära sõi, kuid ta sai selle eest oma karistuse. Kõik lõppes õiglaselt.

Kõige paremad haikud

Parimad haikud olid Karlottel ja Mial, sest need olid loogilised ja ilusad. Samuti olid kõik reeglid õiged.

Minu oma haiku

Vahtrapuulehed -

kollakad ja pruunikad.

Ongi sügis käes!

Haiku

Sügisöödest

Öi-ne u-du-loor

Kül-vab pi-me-dust ma-ha

Vai-mu-de tant-sud

Autor: Imre Vallikivi

http://farm2.static.flickr.com/1005/570131816_9ca798c778.jpg <---Pildi lehekülg

Mõistekaart3

Mõistekaart 2

Jutt:
Kaugel-kaugel seitsme maa ja mere taga asub saar, kus pole seadusi. Sealt võid leida ürginimesi, indiaanlasi, dinosaurusi ja mammuteid. Teadlased tsiviliseeritud keskkonnas eitavad, et midagi sellist üldse eksisteerida võib, sest on liigagi abaloogiline, et inimesed, mammutid ja dinosaurused ühel ajal elavad. Lisaks neile loomadele elab seal veel ka mõõkhambulisi tiigreid ja muid väljasurnud loomi. Keegi ei julge isegi mitte selle saare läheduses seilata, sest ebausklikud usuvad, et sellel saarel lasub needus. Mitte keegi, kes seal randunud, pole iial tagasi pöördunud. Nii ei teatagi selle saare tegelikku saladust.
Kord sattusid saarele seiklejad. Nad olid lihtsalt maadeavastajad, kes tahtsid avastada uusi maid ja saari. Nende seiklejate kaptenit kutsuti Ego-ks, sest ta oli ülimalt auahne tüüp. Tema suurimaid unistusi oli, et tema nime järgi nimetataks mõni saar või järv. Kaugelt maad nähes oli ta imestus suur, sest ühelgi kaardil polnud selle saare kohta midagi kirjas. Kapten andis käsu saarele randuda.
Saarele jõudes arvas laeva meeskond, et saar on maha jäetud. Oma imestuseks nägi üks meeskonnaliige kaugemalt taimetoitlast dinosaurust. Kui ta sellest oma kaaslastele rääkis, arvati otseloomulikult, et mees on hull.
Seiklejad käisid saarel ringi ja peale mõnede puuviljade korjamist seati üles laager. Selajal kadusid teadmata ära esimesed kolm meest 20-st mehest koosnevast meeskonnast, kelle ülesanne oli otsida mõnda järve või jõge sellelt saarelt. Need kolm kadunut ei olnud viimased.
Kapten, kes oli vaimustuses sellest saarest ja lootis, et saar nimatatakse tema järgi, vaikis kadunud algul maha. Ta väitis, et mehed jäid eemal valvesse. Nii korraldaski ta suure peo, tähistamaks uue saare avastamist. Äkki kuulsid kõik mahad hirmsat möirgamist ja nägid türannosaurust endale lähenemas. Mitte keegi ei uskunud oma silmi ja istusid kangestunult paigal. Nii oldi hiiglaslikule saurusele kerge saak.
Sellest rünnakust pääses põgenema vaid viis viimast meest, kes leidsid, et parem oleks võimalikult ruttu lahkuda. Nad teadsid, et viiekesi suurt laeva justida on pea võimatu, kuid loodeti abi saada teistelt laevadelt. Teel laevani nägid mehed pärismaalasi, kes vedasid enda järel kolme rabelevat pampu. Äkki kukkusid pärismaalased maha kui surnud. Nad said surma indiaanlaste noolte poolt, kes saagi hoopis enda kanda võtsid. Mehed ei soovinud sellel saarel veeta enam hetkegi ja pistsid laeva poole jooksu. Oma suureks ehmatuseks avastasid nad laeva juurest hiigelsuure mammuti ja mõõkhambulise tiigri. Kahjuks ei suutnud nad enam rohkem taluda ja langesid minestusse. See oligi kogu meeskonna lõpp, sest nii sai nendest kerge saak tiigrile.
Meeskonna poolt jäetud relvadega tapsid pärismaalased ära dinosaurused, tiigrid ja mammutid. Nii saigi sellest saarest lihtsalt üks metsikutest inimestest tulvil saar kaugel seitsme maa ja mere taga.

Mõistekaart

Proosa/Luule

Proosa ja Luule
1. Proosat eristab luulest see, et näiteks
luuletustes tekivad riimid, kuid
proosas ei tohiks riime tekkida.
Luuletustes on kindel rütm ja kõla, kuidas
luuletusi lugeda, kuid proosas seda pole.

2. Proosas on sõnad järjestatud selle järgi,
kuidas sobib ja kuidas tekst parem välja näeb.
Luules järjestatakse sõnad selle järgi, kuidas riimub paremini
ja kuidas sobib sõnade rütm.

3. Proosat liigitatakse selle sisu järgi nt. seiklusjutud, fantaasiajutud, kriminaalromaanid, armastusromaanid.

Romaanid:
"Sõrmuste Isand"
"Harry Potter"
"Ülemlord"
"Emahundi klann"
"Jäine Kõrb"

Jutustused:
"Sipsik"
"Laste linn"
"Tüdruk, kes armastas teatrit"
"Nõialaps"
"Julia mängib Juliat"

Loomajutt: Jack London: "Valgekihv"
Seiklusjutt: Cristopher Paolini: "Eragon"
Kriminaaljutt: Astrid Lindgren: "Meisterdetektiiv Blomkvist"

4. 20 000 ljööd vee all: Peategelane on kapten Nemo, kellel on allveelaev Nautilus ja põhitegevus käibki selles allveelaevas.
80. päevaga ümber maailma: Inglise džentelmen Phileas Fogg veal 20 000 naelsterlingi peale kihla, et sõidab 80. päevaga ümber maailma. Teel kohtab ta aga igasuguseid inimesi ja jookseb võidu ajaga läbi nelja mandri.
Kapten Granti lapsed: Tuntud raamat, mis räägib merest ja meremeestest.
Reis maakera südamesse: Professor, tema õepoeg ja nende teejuht asuvad teele maakera südamesse. Oma ohtlikul teekonnal kohtavad nad koopainimesi ja muid tegelasi. Kuid kas nende reis õnnestub?
Saladuslik saar: Viis vaprat ja ameeriklast satuvad oma koeraga õhupallikatastroofi tagajärjel saarele, kus nad elavad nagu tõelised robinsonid muutes saare viljakaks ja ilusaks.

Ülesanne

1. Tegevus toimus Tartus Supilinna linnaosas. See oli osa Tartust ja asus emajõe ääres.
2. Olavile ja Antonille meeldis tüdrukuid kiusata. Nad olid kirjelduse järgi üsna tobedad ja kiuslikud. Mari oli aga üsna tõsine tüdruk, kes armastas oma koera Matit üle kõige. Ta oli vägagi kaval. Võrreldes Mariga tundus tema sõbranna Reilika aga lõbusamat tüüpi olevat, kuid selle eest ei olnud ta nii taibukas. Sadu oli Reilika ja Mari kaasosaline selle kuritöö uurimises.
Ira oli Mari endine lapsehoidja ja oli hoidnud ka Olavit ja Antonit.
3. Tüdrukud tõmbasid poisid haneks, öeldes neile, et kurjategija kandis musta mantlit ja kauboisaapaid, mis oli vale, kuid poisid läksid õnge.

"Ramps ja oranž jalgratas"

Tegevus toimub 5 aasta pärast tulevikus ühes Soome väikelinnas. Tegelasteks on poiss, keda hüütakse Rampsiks, tema oranž jalgratas ja Rampsi tüdruksõber Mathilda. Põhisündmusteks on see, kuidas Ramps jalgratta leidis ja selle oranžiks värvis ning kuidas Ramps endale tüdruksõbra sai. Lõpuks avastakse, et jalgratas on tegelt puhtast kullast ja kui see info lekib, siis jalgatas varastatakse. Nii asuvadki Ramps ja Matilda seda jälitama.

Minu jutustusest erines peaaegu kõik, välja arvatud see, et kellegil varastati jalgratas ära. Nimelt erines see, et peategelane ei olnud Ramps ega Matilda, keegi ei värvinud seda ratast ära ja see polnud samuti ka puhtast kullast. Nii, et erines peaaegu kõik.

Järgmises osas leiavad tüdrukud loodetavasti jalgratta ja poisid teevad ennast lolliks "kauboid" otsides. Lõpuks otsustavad aga poisid ja tüdrukud, et võib ka hästi läbi saada ja kõik lõpeb õnnelikult.

Suvi 2008

Sellelt suvelt ootasin ma väga palju. Otsustasin, et ma terve suvi ei igavle. Lootsin, et see suvi tuleb lihtsalt parim. Tegelikult igavlesin ma muidugi suure osa oma suvest, kuid siiski, see suvi oli väga mõtlemapanev.

Suvi algas ratsalaagriga Võrumaal Rõuges. Ühes vahetuses oli 10 tüdrukut. Aega sisustasime me ratsamatkade, paadisõitude, trenide ja ujumisega. Kõige toredam oli seal laagris muidugi vabadus. Sa võisid ujuda, paadiga sõita, poes käia ja magama minna siis, kui ise tahtsid. Kasvataja polnud sugugi kuri. Tore oli seegi, et kõik tüdrukud said omavahel väga hästi läbi.

Kui laager lõppes, külastasin ma oma vanaema Võrus. Seal lugesin ma palju raamatuid ja aitasin oma vanaema aiatöödes. Käisime ka sugulasta kokkutulekul. Järele mõeldes on lausa uskumatu, et mul on nii palju sugulasi.

Peale kõikide sugulaste külastamist sõitsin ma jällegi Tallinnasse, et minna ratsutama oma ratsatreeneri juurde tallu. Kohale jõudes, kihutasime me hobustega kohe maastikule, kus juhtus üks väga valus õnnetus. Hobune otsustas minust lahti saada, mis tal ka hiilgavalt välja tuli. Ta lõi mitmeid kordi tagant ülesse ja mina kukkusin alla. Kurb asi selle juures oli see, et ma ei osanud hästi kukkuda ja murdsin oma käeluu. Käsi oli kipsis 1,5 igavat kuud. Õnnetuse juures oli kõige kurvem aga see, et ma ei saanud kolm kuud ratsutada.

Suvi võttis lõbusama pöörde 10. augustil, mil me võtsime sugulastega ette automatka Kreeka. Minu isa suure Volkswagen Sharaniga sõitsime me läbi 14 riiki, et jõuda välja Kreekasse Korfu saarele. Teel Kreeka sõitsime me läbi Horvaatia suurimast kuurortlinnast Dubrovnikust. Seal ööbisime me kolm ööd ühes kämpingus, kus oli üsna palju kasse. Ühel öösel tulid kaks neist meie telki magama. Nad pugesid meile kaissu ja me lihtsalt ei suutnud neid minema ajada. Niisiis magasima ma kõik koos seal telgis, kui meiega tahtis liituda üks pesueht horvaatia siil! Siil oli just parajasti ametis telki sissesaamisega, kui ma olime sunnitud ta ära ajama. Kes siis tahaks siili telki.

Dubrovnikust edasi viis meie teekond Albaaniasse, mis oli Eestiga võrreldes ikka täiesti räpane riik. Kui Eestis võime me prügikastist kasse leida, siis Albaanias leidis prügikastist nii lehmi, kui kanu. Kõigest sellest hoolimata oli Albaania siiski üsna omapärane ja huvitav riik.

Lõpuks kaks päeva pärast seda me olimegi Korfu saarel. Korfu oli lausa paradiis, kus võis korjata nii viigimarju, sidruneid, granaatõunu, kui ka viinamarju ja apelsine otse puude otsast. Sellel imelisel saarel veetime me 5 toredat päeva, kuni pidime jälle alustama tagasiteed Eestisse. Seekord ei pidanud me nii palju autoga sõitma, vaid me läksime otse laevaga Veneetsiasse. Sealt oli vaja sõta paar päeva autoga, kuid lõpuks jõudsime siiski tervelt Eestisse. See automatk oli meil kolmas, kuid kõge lahedam.

Meie puhkus kestis kokku 2 nädalat, mille jooksul külastasime 14 riiki. Sui jõudsime Eestisse, siis oli viimane aeg teha kooli jaoks sisseosta ja minna kooli. Kokkuvõttes oli see suvi siiski üks parimatest.

Minu suvi

Minu suvi oli ideaalne kuni kolmanda juulini, mil mul juhtus üks valus õnnetus. Nimelt läksin ma oma ratsatreeneri juurde koju ratusutama, kus me sõbrannaga kohe maastikule kihutasime. Ka seal oli kõik väga ilus. Nägime isegi ühte metskitse.
Tagasiteel treeneri talusse läks hobune mul käest. Ta lõi tagant ülesse, ma kaotasin jalused ning lendasin maha. Tulemuseks oli kahest kohast nihkega käeluumurd. Kõige hullem asi selle juures oli otseloomulikult see, et ma ei saanud kolm kuud ratsutada.
Peale seda veetsin ma oma suve kodus arvutis istudes ja telekat vaadates. Aeg-ajalt käisime sõbrannaga ka Tondi maneežis hobuseid vaatamas. Täpselt nii igavalt möödus see osa minu suvest kuni 10. augustini, kui me läksime automatkale Kreekasse Korfu saarele. See reis oli tõepoolest vägagi tore. Tore oli ka see, et arst lubas mul kipsi vahepeal ära võtta :).
10. augusti hommikul me startisime Elvast Kreeka suunas. Õhtuks olime Poolas umbes 400 kilomeetrit Varssavist lõunas.
Autosõit oli küll tüütav, kuid tasus end ära, sest juba 14. augusti pärastlõunal olime me Horvaatias Dubrovniku linnas. Seal me sõitsime otsemaid ühte kämpingusse mere ääres, kus oli imeilus kivine rand. Seal veetsime me 3 ööd. Me ujusime ja päevitasime, ning leidsime kämpingust ka imearmsaid kasse, kellele me lähedal asuvast supermarketist Kitekati tõime. Ühel öösel tulid kaks kassi neist meie juurde telki magama, kuid me ei ajanud neid minema, sest nad olid lihtsalt imearmsad. Kuid kui nendega liitus ka üks siil, siis pidime selle siili küll tõpoolest minema ajama, kuna kes tahaks magada ühe torkiva okkalise looma otsas :).
Mõne päeva pärast jõudsime ka Albaaniasse, mis on tõsiselt jube riik. See riik oli räpane ja lihtsalt jubeda liiklusega, kuid selle eest olid inimesed väga sõbralikud. Kõige hullem kogemus seoses Albaaniaga on, kui meie auto ette jooksis üks narkomaan (jah, see oli narkomaan, sest kes see muu jookseks autole ette endal suu vahutamas ja silmad pahupidi). Ülimalt tore, et me talle otsa ei sõitnud.
Aeg Korful möödus aga väga hästi. Me ujusime, päevitasime ning puhkasime niisama. Suurel osal meist oli lõpuks päikesepõletus.
Saarelt lahkusime me laevaga, mis sõitis Korfu suurimast linnast Kerkyast Igoumenitsasse, ning siis Veneetsiasse. Kuna kajutit meil saada ei õnnestunud, siis magasime me magamiskottidega laeva põrandal.
Veneetsias polnud aega enam pikemalt turismiväärtusi vaadelda. Me lihtsalt sõitsime otse Eestisse (ööd veetsime ikka hotellis).
Rääkimata jäi veel imetoredast ratsalaagrist, mis toimus juuni kespaigal Rõuges. Sealt laagrist sain ma endale uue lemmikhobuse, nimelt Kipperi, kes oli üks hobusekarja kõrgematest loomadest. Nüüdsest on ta siis minu lemmikhobune.
Suure osa oma suvest veetsin ma ka Haanjas (vanaema juures), Elvas (issi juures) ja Võrus (teise vanaema juures). Kui arvestada välja see valus käeluumurd, siis oli mu suvi lihtsalt ideaalne.
<--- Kipper

<--- Horvaatia

<--- Dubrovnik