Tähesadu

Sel ööl,
kui varises tähti,
ma kevade tuppa tõin.
Lõin uksed ja aknad lahti
ning januselt värskust jõin.

Sel ööl,
kui varises tähti,
ma tiivadki endale sain -
tähetolmust
ja õrnast õhust
mõtte nõtkusel vormitud vaid...

Siis lendasin
aknast välja -
ööliblikas sinises öös -
ja otsisin endale koha
täheparvede heledas vöös.

Lea Tabur

Mulle meeldis see luuletus, sest see oli väga-väga ilus. Meeleolu oli unistav ja kujundlik (nt. "januselt värskust jõin" ) . Luuletus rääkis sellest, kuidas autor unitas tiibadest ja nendega ööliblikana tähtede poole lendamisest. Arvatavasti on meil kõigil olnud sarnaseid unistusi.