Haiku

Sügisöödest

Öi-ne u-du-loor

Kül-vab pi-me-dust ma-ha

Vai-mu-de tant-sud

Autor: Imre Vallikivi

http://farm2.static.flickr.com/1005/570131816_9ca798c778.jpg <---Pildi lehekülg

Mõistekaart3

Mõistekaart 2

Jutt:
Kaugel-kaugel seitsme maa ja mere taga asub saar, kus pole seadusi. Sealt võid leida ürginimesi, indiaanlasi, dinosaurusi ja mammuteid. Teadlased tsiviliseeritud keskkonnas eitavad, et midagi sellist üldse eksisteerida võib, sest on liigagi abaloogiline, et inimesed, mammutid ja dinosaurused ühel ajal elavad. Lisaks neile loomadele elab seal veel ka mõõkhambulisi tiigreid ja muid väljasurnud loomi. Keegi ei julge isegi mitte selle saare läheduses seilata, sest ebausklikud usuvad, et sellel saarel lasub needus. Mitte keegi, kes seal randunud, pole iial tagasi pöördunud. Nii ei teatagi selle saare tegelikku saladust.
Kord sattusid saarele seiklejad. Nad olid lihtsalt maadeavastajad, kes tahtsid avastada uusi maid ja saari. Nende seiklejate kaptenit kutsuti Ego-ks, sest ta oli ülimalt auahne tüüp. Tema suurimaid unistusi oli, et tema nime järgi nimetataks mõni saar või järv. Kaugelt maad nähes oli ta imestus suur, sest ühelgi kaardil polnud selle saare kohta midagi kirjas. Kapten andis käsu saarele randuda.
Saarele jõudes arvas laeva meeskond, et saar on maha jäetud. Oma imestuseks nägi üks meeskonnaliige kaugemalt taimetoitlast dinosaurust. Kui ta sellest oma kaaslastele rääkis, arvati otseloomulikult, et mees on hull.
Seiklejad käisid saarel ringi ja peale mõnede puuviljade korjamist seati üles laager. Selajal kadusid teadmata ära esimesed kolm meest 20-st mehest koosnevast meeskonnast, kelle ülesanne oli otsida mõnda järve või jõge sellelt saarelt. Need kolm kadunut ei olnud viimased.
Kapten, kes oli vaimustuses sellest saarest ja lootis, et saar nimatatakse tema järgi, vaikis kadunud algul maha. Ta väitis, et mehed jäid eemal valvesse. Nii korraldaski ta suure peo, tähistamaks uue saare avastamist. Äkki kuulsid kõik mahad hirmsat möirgamist ja nägid türannosaurust endale lähenemas. Mitte keegi ei uskunud oma silmi ja istusid kangestunult paigal. Nii oldi hiiglaslikule saurusele kerge saak.
Sellest rünnakust pääses põgenema vaid viis viimast meest, kes leidsid, et parem oleks võimalikult ruttu lahkuda. Nad teadsid, et viiekesi suurt laeva justida on pea võimatu, kuid loodeti abi saada teistelt laevadelt. Teel laevani nägid mehed pärismaalasi, kes vedasid enda järel kolme rabelevat pampu. Äkki kukkusid pärismaalased maha kui surnud. Nad said surma indiaanlaste noolte poolt, kes saagi hoopis enda kanda võtsid. Mehed ei soovinud sellel saarel veeta enam hetkegi ja pistsid laeva poole jooksu. Oma suureks ehmatuseks avastasid nad laeva juurest hiigelsuure mammuti ja mõõkhambulise tiigri. Kahjuks ei suutnud nad enam rohkem taluda ja langesid minestusse. See oligi kogu meeskonna lõpp, sest nii sai nendest kerge saak tiigrile.
Meeskonna poolt jäetud relvadega tapsid pärismaalased ära dinosaurused, tiigrid ja mammutid. Nii saigi sellest saarest lihtsalt üks metsikutest inimestest tulvil saar kaugel seitsme maa ja mere taga.

Mõistekaart

Proosa/Luule

Proosa ja Luule
1. Proosat eristab luulest see, et näiteks
luuletustes tekivad riimid, kuid
proosas ei tohiks riime tekkida.
Luuletustes on kindel rütm ja kõla, kuidas
luuletusi lugeda, kuid proosas seda pole.

2. Proosas on sõnad järjestatud selle järgi,
kuidas sobib ja kuidas tekst parem välja näeb.
Luules järjestatakse sõnad selle järgi, kuidas riimub paremini
ja kuidas sobib sõnade rütm.

3. Proosat liigitatakse selle sisu järgi nt. seiklusjutud, fantaasiajutud, kriminaalromaanid, armastusromaanid.

Romaanid:
"Sõrmuste Isand"
"Harry Potter"
"Ülemlord"
"Emahundi klann"
"Jäine Kõrb"

Jutustused:
"Sipsik"
"Laste linn"
"Tüdruk, kes armastas teatrit"
"Nõialaps"
"Julia mängib Juliat"

Loomajutt: Jack London: "Valgekihv"
Seiklusjutt: Cristopher Paolini: "Eragon"
Kriminaaljutt: Astrid Lindgren: "Meisterdetektiiv Blomkvist"

4. 20 000 ljööd vee all: Peategelane on kapten Nemo, kellel on allveelaev Nautilus ja põhitegevus käibki selles allveelaevas.
80. päevaga ümber maailma: Inglise džentelmen Phileas Fogg veal 20 000 naelsterlingi peale kihla, et sõidab 80. päevaga ümber maailma. Teel kohtab ta aga igasuguseid inimesi ja jookseb võidu ajaga läbi nelja mandri.
Kapten Granti lapsed: Tuntud raamat, mis räägib merest ja meremeestest.
Reis maakera südamesse: Professor, tema õepoeg ja nende teejuht asuvad teele maakera südamesse. Oma ohtlikul teekonnal kohtavad nad koopainimesi ja muid tegelasi. Kuid kas nende reis õnnestub?
Saladuslik saar: Viis vaprat ja ameeriklast satuvad oma koeraga õhupallikatastroofi tagajärjel saarele, kus nad elavad nagu tõelised robinsonid muutes saare viljakaks ja ilusaks.

Ülesanne

1. Tegevus toimus Tartus Supilinna linnaosas. See oli osa Tartust ja asus emajõe ääres.
2. Olavile ja Antonille meeldis tüdrukuid kiusata. Nad olid kirjelduse järgi üsna tobedad ja kiuslikud. Mari oli aga üsna tõsine tüdruk, kes armastas oma koera Matit üle kõige. Ta oli vägagi kaval. Võrreldes Mariga tundus tema sõbranna Reilika aga lõbusamat tüüpi olevat, kuid selle eest ei olnud ta nii taibukas. Sadu oli Reilika ja Mari kaasosaline selle kuritöö uurimises.
Ira oli Mari endine lapsehoidja ja oli hoidnud ka Olavit ja Antonit.
3. Tüdrukud tõmbasid poisid haneks, öeldes neile, et kurjategija kandis musta mantlit ja kauboisaapaid, mis oli vale, kuid poisid läksid õnge.

"Ramps ja oranž jalgratas"

Tegevus toimub 5 aasta pärast tulevikus ühes Soome väikelinnas. Tegelasteks on poiss, keda hüütakse Rampsiks, tema oranž jalgratas ja Rampsi tüdruksõber Mathilda. Põhisündmusteks on see, kuidas Ramps jalgratta leidis ja selle oranžiks värvis ning kuidas Ramps endale tüdruksõbra sai. Lõpuks avastakse, et jalgratas on tegelt puhtast kullast ja kui see info lekib, siis jalgatas varastatakse. Nii asuvadki Ramps ja Matilda seda jälitama.

Minu jutustusest erines peaaegu kõik, välja arvatud see, et kellegil varastati jalgratas ära. Nimelt erines see, et peategelane ei olnud Ramps ega Matilda, keegi ei värvinud seda ratast ära ja see polnud samuti ka puhtast kullast. Nii, et erines peaaegu kõik.

Järgmises osas leiavad tüdrukud loodetavasti jalgratta ja poisid teevad ennast lolliks "kauboid" otsides. Lõpuks otsustavad aga poisid ja tüdrukud, et võib ka hästi läbi saada ja kõik lõpeb õnnelikult.

Suvi 2008

Sellelt suvelt ootasin ma väga palju. Otsustasin, et ma terve suvi ei igavle. Lootsin, et see suvi tuleb lihtsalt parim. Tegelikult igavlesin ma muidugi suure osa oma suvest, kuid siiski, see suvi oli väga mõtlemapanev.

Suvi algas ratsalaagriga Võrumaal Rõuges. Ühes vahetuses oli 10 tüdrukut. Aega sisustasime me ratsamatkade, paadisõitude, trenide ja ujumisega. Kõige toredam oli seal laagris muidugi vabadus. Sa võisid ujuda, paadiga sõita, poes käia ja magama minna siis, kui ise tahtsid. Kasvataja polnud sugugi kuri. Tore oli seegi, et kõik tüdrukud said omavahel väga hästi läbi.

Kui laager lõppes, külastasin ma oma vanaema Võrus. Seal lugesin ma palju raamatuid ja aitasin oma vanaema aiatöödes. Käisime ka sugulasta kokkutulekul. Järele mõeldes on lausa uskumatu, et mul on nii palju sugulasi.

Peale kõikide sugulaste külastamist sõitsin ma jällegi Tallinnasse, et minna ratsutama oma ratsatreeneri juurde tallu. Kohale jõudes, kihutasime me hobustega kohe maastikule, kus juhtus üks väga valus õnnetus. Hobune otsustas minust lahti saada, mis tal ka hiilgavalt välja tuli. Ta lõi mitmeid kordi tagant ülesse ja mina kukkusin alla. Kurb asi selle juures oli see, et ma ei osanud hästi kukkuda ja murdsin oma käeluu. Käsi oli kipsis 1,5 igavat kuud. Õnnetuse juures oli kõige kurvem aga see, et ma ei saanud kolm kuud ratsutada.

Suvi võttis lõbusama pöörde 10. augustil, mil me võtsime sugulastega ette automatka Kreeka. Minu isa suure Volkswagen Sharaniga sõitsime me läbi 14 riiki, et jõuda välja Kreekasse Korfu saarele. Teel Kreeka sõitsime me läbi Horvaatia suurimast kuurortlinnast Dubrovnikust. Seal ööbisime me kolm ööd ühes kämpingus, kus oli üsna palju kasse. Ühel öösel tulid kaks neist meie telki magama. Nad pugesid meile kaissu ja me lihtsalt ei suutnud neid minema ajada. Niisiis magasima ma kõik koos seal telgis, kui meiega tahtis liituda üks pesueht horvaatia siil! Siil oli just parajasti ametis telki sissesaamisega, kui ma olime sunnitud ta ära ajama. Kes siis tahaks siili telki.

Dubrovnikust edasi viis meie teekond Albaaniasse, mis oli Eestiga võrreldes ikka täiesti räpane riik. Kui Eestis võime me prügikastist kasse leida, siis Albaanias leidis prügikastist nii lehmi, kui kanu. Kõigest sellest hoolimata oli Albaania siiski üsna omapärane ja huvitav riik.

Lõpuks kaks päeva pärast seda me olimegi Korfu saarel. Korfu oli lausa paradiis, kus võis korjata nii viigimarju, sidruneid, granaatõunu, kui ka viinamarju ja apelsine otse puude otsast. Sellel imelisel saarel veetime me 5 toredat päeva, kuni pidime jälle alustama tagasiteed Eestisse. Seekord ei pidanud me nii palju autoga sõitma, vaid me läksime otse laevaga Veneetsiasse. Sealt oli vaja sõta paar päeva autoga, kuid lõpuks jõudsime siiski tervelt Eestisse. See automatk oli meil kolmas, kuid kõge lahedam.

Meie puhkus kestis kokku 2 nädalat, mille jooksul külastasime 14 riiki. Sui jõudsime Eestisse, siis oli viimane aeg teha kooli jaoks sisseosta ja minna kooli. Kokkuvõttes oli see suvi siiski üks parimatest.

Minu suvi

Minu suvi oli ideaalne kuni kolmanda juulini, mil mul juhtus üks valus õnnetus. Nimelt läksin ma oma ratsatreeneri juurde koju ratusutama, kus me sõbrannaga kohe maastikule kihutasime. Ka seal oli kõik väga ilus. Nägime isegi ühte metskitse.
Tagasiteel treeneri talusse läks hobune mul käest. Ta lõi tagant ülesse, ma kaotasin jalused ning lendasin maha. Tulemuseks oli kahest kohast nihkega käeluumurd. Kõige hullem asi selle juures oli otseloomulikult see, et ma ei saanud kolm kuud ratsutada.
Peale seda veetsin ma oma suve kodus arvutis istudes ja telekat vaadates. Aeg-ajalt käisime sõbrannaga ka Tondi maneežis hobuseid vaatamas. Täpselt nii igavalt möödus see osa minu suvest kuni 10. augustini, kui me läksime automatkale Kreekasse Korfu saarele. See reis oli tõepoolest vägagi tore. Tore oli ka see, et arst lubas mul kipsi vahepeal ära võtta :).
10. augusti hommikul me startisime Elvast Kreeka suunas. Õhtuks olime Poolas umbes 400 kilomeetrit Varssavist lõunas.
Autosõit oli küll tüütav, kuid tasus end ära, sest juba 14. augusti pärastlõunal olime me Horvaatias Dubrovniku linnas. Seal me sõitsime otsemaid ühte kämpingusse mere ääres, kus oli imeilus kivine rand. Seal veetsime me 3 ööd. Me ujusime ja päevitasime, ning leidsime kämpingust ka imearmsaid kasse, kellele me lähedal asuvast supermarketist Kitekati tõime. Ühel öösel tulid kaks kassi neist meie juurde telki magama, kuid me ei ajanud neid minema, sest nad olid lihtsalt imearmsad. Kuid kui nendega liitus ka üks siil, siis pidime selle siili küll tõpoolest minema ajama, kuna kes tahaks magada ühe torkiva okkalise looma otsas :).
Mõne päeva pärast jõudsime ka Albaaniasse, mis on tõsiselt jube riik. See riik oli räpane ja lihtsalt jubeda liiklusega, kuid selle eest olid inimesed väga sõbralikud. Kõige hullem kogemus seoses Albaaniaga on, kui meie auto ette jooksis üks narkomaan (jah, see oli narkomaan, sest kes see muu jookseks autole ette endal suu vahutamas ja silmad pahupidi). Ülimalt tore, et me talle otsa ei sõitnud.
Aeg Korful möödus aga väga hästi. Me ujusime, päevitasime ning puhkasime niisama. Suurel osal meist oli lõpuks päikesepõletus.
Saarelt lahkusime me laevaga, mis sõitis Korfu suurimast linnast Kerkyast Igoumenitsasse, ning siis Veneetsiasse. Kuna kajutit meil saada ei õnnestunud, siis magasime me magamiskottidega laeva põrandal.
Veneetsias polnud aega enam pikemalt turismiväärtusi vaadelda. Me lihtsalt sõitsime otse Eestisse (ööd veetsime ikka hotellis).
Rääkimata jäi veel imetoredast ratsalaagrist, mis toimus juuni kespaigal Rõuges. Sealt laagrist sain ma endale uue lemmikhobuse, nimelt Kipperi, kes oli üks hobusekarja kõrgematest loomadest. Nüüdsest on ta siis minu lemmikhobune.
Suure osa oma suvest veetsin ma ka Haanjas (vanaema juures), Elvas (issi juures) ja Võrus (teise vanaema juures). Kui arvestada välja see valus käeluumurd, siis oli mu suvi lihtsalt ideaalne.
<--- Kipper

<--- Horvaatia

<--- Dubrovnik