Tuesday, October 21, 2008
Tuesday, October 14, 2008
Sel ööl,
kui varises tähti,
ma kevade tuppa tõin.
Lõin uksed ja aknad lahti
ning januselt värskust jõin.
Sel ööl,
kui varises tähti,
ma tiivadki endale sain -
tähetolmust
ja õrnast õhust
mõtte nõtkusel vormitud vaid...
aknast välja -
ööliblikas sinises öös -
ja otsisin endale koha
täheparvede heledas vöös.
Lea Tabur
Mulle meeldis see luuletus, sest see oli väga-väga ilus. Meeleolu oli unistav ja kujundlik (nt. "januselt värskust jõin" ) . Luuletus rääkis sellest, kuidas autor unitas tiibadest ja nendega ööliblikana tähtede poole lendamisest. Arvatavasti on meil kõigil olnud sarnaseid unistusi.
Tuesday, October 7, 2008
Valm
- Aisopos
- Jakob Tamm
- Jean de La Fontaine
- Ivan Krõlov
- Mart Raud
5. Aisopos:
Üks tema valm:
KOTKAS JA REBANE
Olles omavahel sõpruse sõlminud, otsustasid kotkas ja rebane ligistikku elada, arvates,
et see nende sõprust tugevdab. Ning lennanud ühe ülikõrge puu otsa, haudus kotkas
seal linnupojad välja; rebane aga puges puu all olevasse koopasse ja tõi pojad ilmale.
Ent kord kui rebane oli jahile läinud, laskus kotkas, kel polnud toidupoolist, alla
koopasse ning röövinud vastsündinud rebasepojad, õgis ta need oma poegade seltsis.
Kui rebane tagasi pöördus ning taipas, mis oli sündinud, ei kurvastanud ta sedavõrd
oma laste surma pärast, kui kättemaksu võimatuse tõttu; elades maa peal ei saanud ta
jälitada seda, kes lendas. Niisiis needis ta eemal seistes vaenlast, tehes seega ainsat,
mis jõuetuil ja nõrkadel üle jääb. Sündis nõnda, et sõpruslepingu rüvetaja ei jäänud
kauaks karistuseta. Inimesed ohverdasid põllul kitse ja kotkas laskus altari juurde
ning viis sealt kaasa tüki hõõguvat sisikonda. Kui see oli pessa kantud, tuli tugev
tuulepuhang ning ühe hetkega lõõmasid kuivad kõrred eredas tules. Niimoodi võtsid
kotkapojad tuld, sest nende tiivad ei kandnud veel, ja kukkusid maa peale. Ning rebane
jooksis kohale ja sõi kotka silme all kõik tolle pojad ära.
Valm näitab, et kui sõpruse reetjad ka põgenevad kannatanute kättemaksu eest
nonde nõrkuse tõttu, ei pääse nad ometi jumala saadetud karistusest.
Aisopos oli legendaarne kaval ori, kes elas 6. sajandil eKr ning jutustas õpetlikke lugusid, mis talle nii kuulsust kui ka häda kaela tõid. Tema tuntus oli nii suur, et enamik hiljem loodud või räägitud valme on tuntud Aisopose lugudena.
6. Selle Aisopose valmi moraal oli, et sõprust ei tohi reeta. Kui ka seda reedetaksee ja reetja põgeneb, ei pääse ta nii või teisiti jumala karistusest. Sellest tulebki vanasõna: "Kuidas küla koerale, nii ka koer külale". Kotkas käitus rebasega väga halvasti, et ta rebase pojad ära sõi, kuid ta sai selle eest oma karistuse. Kõik lõppes õiglaselt.